Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Uus kohtute seaduse eelnõu jõuab Riigikokku

08. Detsember 2009
PrintPDF
Kolmapäeval, 9. detsembril annab Riigikohtu esimees Märt Rask kohtumisel Riigikogu esimehe Ene Ergmaga üle uue kohtute seaduse eelnõu.

Uue eelnõuga muudetakse oluliselt kohtuhalduse senist korraldust. Kehtiva kohtute seaduse järgi on vastutus kohtusüsteemi toimimise eest hajutatud täitevvõimu (justiitsminister) ja kohtute (sh eelkõige Riigikohus) vahel. Olukorda, kus esimese ja teise astme kohtuid haldab justiitsministeerium ning kõrgeim kohus – Riigikohus – tegutseb iseseisvalt, ei saa pidada jätkusuutlikuks. Riigis saab õigusemõistmise toimimine olla tõhusalt tagatud üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem tegutseb ja selle edasiarendamine toimub ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja kõrvaldatavad.

Eelnõu kohaselt on plaanis moodustada iseseisev kohtuhalduskeskus, mis on nii õiguslikult kui organisatsiooniliselt ühtse kohtusüsteemi osa. Justiitsministeeriumist ja kohtuasutustest koondatakse ühtsesse kohtuhalduskeskusesse kõik haldusfunktsioonid alates personaliarvestusest kuni kohtuametnike koolituseni.

Lisaks näeb eelnõu ette kohtunike kohtade vähendamist 244 kohtunikukohalt 200ni. Paralleelselt kohtunikukohtade vähendamisega loodaks juurde praegu kasinaid kohtujuristide ametikohti. Riigikohtu esimehe Märt Raski hinnangul saab kohtunikukohtade proportsionaalsest vähendamisest rääkida siiski alles pärast piisava kohtujuristide korpuse loomist.

Eelnõu koostamisel kaasati õigusloome protsessi suur hulk kohtunikke, kuna just kohtunikkond ise suudab ühiskonnale välja pakkuda kõige otstarbekamad ja põhjendatumad lahendused õigusemõistmise probleemide leevendamiseks. Lisaks kohtunike laiemaks kaasamiseks moodustatud kohtunike ekspertkomisjonile arutas pooleteise aasta jooksul valminud eelnõud kaks kohtunike täiskogu, igal kohtunikul oli võimalik lisada eelnõule oma parandusettepanekud.

Mailin Aasmäe

kommunikatsioonispetsialist