JÄRELVAADATAV: Kohtunike täiskogu keskendub sel aastal õigusemõistjate kohustustele ja vastutusele

Riigikohtu esimehe Villu Kõve sõnul on tänapäeva ühiskonnas kohtuniku teadmistele ja võimetele suured, kohati lausa üliinimlikud ootused. „Kohtunikul on surve asju lahendada kiiresti, tal on kuklas menetlusosaliste võimalikud kaebused, kohtu esimehe järelevalve, tõhususe tabelid ja kolleegide võimalik halvakspanu,“ nentis Kõve.

Viimastel aastatel on menetlusajad esimeses ja teises kohtuastmes üldiselt pikenenud, mis on suurendanud rahulolematust kohtunike tööga ja kaebuste arvu. Täiskogul räägib kohtunike tegevuse peale algatatud distsiplinaarasjadest riigikohtunik ja distsiplinaarkolleegiumi esimees Paavo Randma. Erasektori ja menetlusosaliste vaadet kohtunike tööle tutvustab aga vandeadvokaat Norman Aas.

Kohtupidamise venimisega seotud pingete ja kaebuste arvu kasvu tõttu on ette võetud ka kohtumenetluse hea tava uuendamine tsiviilasjades. See peaks aitama kohtunikel paremini toime tulla vastandlike ootustega kohtuasjade tähtsuse järjekorda seadmisel, tähtaegade järgmisel ja menetlusosalistega suhtlemisel. Hea tava projekti tutvustab täiskogul Harju Maakohtu kohtunik Priit Kama.

Suure koormuse ja pingelise tööga toimetulekuks, läbipõlemise vältimiseks ja kolleegide aitamiseks annavad kohtunikele nõu psühholoog Viktoria Saat ja Harju Maakohtu kohtunik Ahti Kuuseväli

Kohtunike täiskogul esinevad traditsioonilise aastaettekandega ka Riigikohtu esimees Villu Kõve ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Lisaks valitakse seal kohtunikkonna omavalitsusorganid, õnnitletakse tööjuubilare, antakse üle kohtute aumärgid, parima koolitaja ja Aasta Selgesõnalise auhind. Viimane on mõeldud kohtunikule, kes on avalikkusele lihtsas ja selges eesti keeles ning arusaadavalt selgitanud õigusemõistmise põhimõtteid.