Valmis ülevaade Riigikohtu praktikast põhiseaduslikkuse järelevalve asjades

Kõrgeima astme kohus lahendas mullu kokku 34 põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Kuna eelmisel aastal toimusid kohalike omavalitsuste volikogude ja presidendivalimised, siis olid neist tervelt 18 valimiskaebused. 

Ülejäänud kohtuasjadest moodustasid suurema osa tavapäraselt konkreetse normikontrolli menetlused, mis said reeglina alguse sellest, et esimese või teise astme kohtud pidasid oma menetluses kohaldamisele kuulunud õigusnorme või nende puudumist põhiseadusvastaseks (12 kohtuasja).

Konkreetse normikontrolli menetlustes tunnistas Riigikohus õigusnormi või selle puudumise põhiseadusvastaseks kuues kohtuasjas, kolmel korral jäeti kohtu taotlus rahuldamata ning neljal korral läbi vaatamata.

Abstraktse normikontrolli menetlusi – mis algavad presidendi või õiguskantsleri taotlusel – 2021. aastal Riigikohtus ei olnud. Samuti ei lahendatud mullu ühtegi kohaliku omavalitsuse autonoomia kaitseks esitatud kaebust. Küll aga tegeles Riigikohus ühe Riigikogu otsuse peale esitatud kaebusega, mis rahuldati. Läbi vaatamata jäi aga kaks Riigikohtule esitatud põhiseaduslikku individuaalkaebust.

Kohtupraktika ülevaates on kajastatud kõik normikontrolli menetluse lahendid, mille Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2021. aastal tegid. Samuti leiab käsitlemist Riigikogu otsust puudutav lahend ning antakse ülevaade individuaalkaebustest. Valimiskaebuste lahendeid ei kajastata üksikult, vaid esitatakse ülevaatlik kokkuvõte.

Praktika ülevaatega on võimalik tutvuda siin.