Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses.
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata MTÜ Eesti Keskerakonna kaebuse Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse peale kanda riigieelarvesse 110 100 eurot keelatud annetust. Riigikohtu hinnangul ei võimaldanud erakonna 2014. ja 2015. aasta puudulik raamatupidamine veenduda, kust erakonna sularahakassast panka erakonna kontole viidud raha pärines. Riigikohus selgitas otsuses, et erakondade roll parlamendi moodustamisel ja riigi valitsemisel eeldab erakonna rahaasjade täielikku läbipaistvust.
Riigikohtu üldkogu otsustas täna, et Vabariigi Presidendi taotlust tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutatakse edasi suulises menetluses.
Riigikohus jättis rahuldamata töötaja nõude, kes soovis kollektiivlepingu alusel suuremat töötasu, kui pooled töölepingus kokku leppisid. Riigikohus selgitas, et seadus ei võimalda tööandja nõusolekuta laiendada talle kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine tööandjale on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku.
Riigikohus võtab tähtajaliselt tööle pressiesindaja, kes korraldab Riigikohtu suhtlust avalikkusega ja meediatööd ning kujundab Riigikohtu ja õigusemõistmise identiteeti ja mainet.
Arvestades kohustusliku kogumispensioni reformi suurt ühiskondlikku kaalu ja pikaajalisi mõjusid, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutamiseks Riigikohtu üldkogule.
Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 7.–11. septembril ja suuline osa 12.–16. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 7. juuliks.
Kohtunike koolituse eest vastutav koolitusnõukogu valis esimehena jätkama Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2020. aasta algusest kuni aprilli lõpuni.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna Riigikogu ees peetud ettekandes, et praegu on kohtusüsteemi suurim mure, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Kriminaalasjade tõhusa lahendamise tagamiseks peab seadusandja Kõve sõnul võtma vastu täiendavaid meetmeid suuliste istungite osakaalu vähendamiseks ja videoistungite kasutamise võimaluste laiendamiseks.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas valminud värske kohtupraktika analüüs vaatleb, kuidas on Riigikohtu ja ringkonnakohtute määrustes tõlgendatud rahvusvahelise kaitse taotleja ja viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid ja põhjendatud kinnipidamise vajadust.