Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Ilmus analüüs tervishoiuteenuse osutaja vastutusest kohtupraktikas

15. Mai 2012
PrintPDF
Riigikohtu õigusteabe osakonnas valmis kohtupraktika analüüs tervishoiuteenuse osutaja tsiviil- ning karistusõiguslikust vastutusest. Analüüsiti 31 tsiviilasjas tehtud lahendit ning kolme kriminaalasja lahendit.

Analüüs käsitles muuhulgas küsimusi nagu millistel juhtudel kohaldatakse kohtupraktikas deliktilist vastutust ja millistel juhtudel lepingulist vastutust, kuidas toimub kahju hüvitamine tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlustes ning millistel asjaoludel on alustatud kriminaalmenetlust.

Analüüsist ilmnes, et kuna tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TKE) tuvastas oluliselt rohkem rikkumisi, kui oli tervishoiuteenuse osutaja vastutust puudutavaid kohtuotsuseid, võib järeldada, et suur osa tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumistest lahendatakse kas kohtuväliselt või loobub isik üldse nõude esitamisest. Tsiviilasjade puhul lahendasid kohtud tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused enamasti lepinguliste sätete alusel ning lepingust tuleneva kohustuse rikkumine seisnes enamasti ravi- või diagnoosiveas. Sealjuures täheldati analüüsis, et vea tuvastamisel tuginesid kohtud tsiviilasjade puhul peaaegu eranditult TKE järeldustele. Seevastu kriminaalasjades ei ole TKE otsuse kasutamine tõendina lubatav.

Enamasti nõuti tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju nõudeid rahuldasid kohtud väga harva. Peamiselt jäid nõuded rahuldamata seetõttu, et kohus ei tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumist.

ANALÜÜSIDE LEHELE


Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja