Kohtunikku karistati tsiviilasjade lahendamisega viivitamise eest distsiplinaarkorras noomitusega

Kohtunikule heideti ette viivitusi kolme tsiviilasja lahendamisel, mis on seotud ühe ja sama hagejaga. Ühes asjas kestab menetlus praeguseks kuuendat aastat ja teises on täitunud neli aastat. Kolmandas asjas on kohtunik küll teinud otsuse, kuid lükkas seda enne korduvalt edasi ega teavitanud uuest tähtajast menetlusosalisi.
 

Distsiplinaarkolleegium tunnistas kohtuniku süüdi ametikohustuste täitma jätmises ja mittekohases täitmises, mis seisnes menetlusega viivitamises, mõistliku menetlusaja nõude rikkumises ja kohtulahendi ettenähtud ajaks tegemata jätmises. Kolleegium märkis, et nende kolme õigusvaidluse puhul ei esinenud selliseid asjaolusid, mis oleks õigustanud niisugust menetluse kulgemist.

 

Kolleegium karistas kohtunikku noomitustega, mis on võimalikest distsiplinaarkaristustest kõige leebem. Muu hulgas võeti arvesse seda, et talle tehtud etteheited on esmakordsed ja rikkumised olid tingitud hooletusest. Kohtunik möönis ka ise vajadust korraldada oma tööd paremini.
 

Alles 2020. aastal tööle asunud kohtuniku kohese ülekoormuse tekkimisel oli mõningane süü ka kohtu töökorraldusel. Samuti tunnustas kolleegium kohtuniku otsuste keskmisest kõrgemat kvaliteeti.
 

Distsiplinaarkolleegium on kohtunikkonna omavalitsusorgan, mis lahendab kohtunike tööd puudutavaid kaebusi viieliikmelises koosseisus. Sinna kuuluvad kolm riigikohtunikku, üks ringkonnakohtunik ning üks esimese astme kohtunik. Riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu ning esimese ja teise astme kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu.