Kohtupraktika analüüs: menetluse kinniseks kuulutamise levinuim alus on eraelu kaitse

 
Üldjuhul on kohtumenetlus avalik, ent erandlikult võib halduskohus haldusasja menetluse siiski kinniseks kuulutada kui selleks on kaalukas põhjus.
 
Analüüsist selgus, et haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise levinuim alus on eraelu kaitse. Teiseks levinud aluseks on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe kaitse. Sageli tunnistab halduskohus asja menetluse kinniseks üksnes teatud dokumentide suhtes, pidades oluliseks, et menetlus on avalik nii suures osas, kui võimalik. See tähendab, et ka istung on kinnine üksnes niivõrd, kuivõrd seal uuritakse tõendeid, mis on kinnisuse põhjuseks.

Analüüs tõi välja praktika ebaühtluse küsimuses, kas menetluse kinniseks kuulutamise määrusi saab vaidlustada määruskaebe korras. Määrustesse märgitakse edasikaebevõimalus erinevalt, mis on põhjendamatu. Samuti toodi analüüsis välja, et halduskohtud võiksid arutada kinnises menetluses tehtud kohtuotsuse avaldamist ühtlustamaks praktikat maakohtutega.

Tartu halduskohtu esimehe Kadri Palmi sõnul ei olegi enam väga erandlikud olukorrad, mil halduskohtutel tuleb lahendada menetluse kinniseks kuulutamise küsimus.

„Seetõttu on valminud analüüs kindlasti kohtutele abiks, kuna toob välja menetluse kinniseks kuulutamise alused ja menetluslikud aspektid. Teisalt aga annab analüüs meile märku, millised on kinniseks kuulutamise menetluses tekkinud erinevused kohtute vahel, mida tasuks ehk muuta, et kohtupraktikat ühtlustada ja tagada õiglane kohtumenetlus,“ sõnas Kadri Palm. 

Analüüs on leitav Riigikohtu kodulehelt.
 

Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846