Kohtute aastaraamat heidab pilgu Euroopa õigusele | Riigikohus

 Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Kohtute aastaraamat heidab pilgu Euroopa õigusele

13. Juuni 2018
PrintPDF

Järjekordne kohtute aastaraamat võtab vaatluse alla selle, kuidas suhestuvad Eesti ja Euroopa Liidu õigus. Lisaks leiab raamatust ülevaate 2017. aasta menetlusstatistikast ja Riigikohtu olulisemast praktikast.

Eesti kohtunikud puutuvad aina enam kokku Euroopa Liidu õigusega – vajadusega seda tõlgendada ning lahendada konflikte riigisisese õiguse ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Aastaraamatu peatoimetaja, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Andres Parmas põhjendas teemavalikut vajadusega heita enam valgust Euroopa Liidu õiguse ja Eesti riigi õiguse koostoimele ning aidata kohtunikke ses süsteemis orienteerumisel ja aina keerulisemaks muutuvate õigusvaidluste kiirel, õigel ning õiglasel lahendamisel.

Euroopa Liidu Kohtu president Koen Lenaerts selgitab aastaraamatu tarvis eesti keelde tõlgitud Euroopa Inimõiguste Kohtu 2018. kohtuaasta pidulikul avaistungil peetud kõnes rohkete näidete varal Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning riigisisese õiguse omavahelist nüansirohket vahekorda. Seejärel käsitleb Tartu Halduskohtu kohtunik Janar Jäätma üldisemas võtmes seda, millist rolli mängib Euroopa Liidu põhiõiguste harta riigisisese kohtuniku jaoks, andes suuniseid mõistmaks harta olemust ja toimimist õiguse kohaldamisel ja vaidluste lahendamisel.

Euroopa Liidu Kohtu eesti keele tõlkeosakonna juhataja Liina Teras tutvustab Euroopa Liidu mitmekeelsusest tuleneva tõlkevajaduse problemaatikat, selgitades kvaliteetse õigustõlke olulisust ja tõlkeprotsessi toimimist ning avab jurist-lingvisti töö tähtsust Euroopa Liidu institutsioonides.

Vandeadvokaat Liina Naaber-Kivisoo käsitleb võimalust, kuidas saab Euroopa Komisjoni kaasata teatud riigisisestesse kohtuvaidlustesse, et abistada kohut n-ö amicus curiae’na vaidluseseme suhtes neutraalselt positsioonilt Euroopa Liidu õiguse ühetaolisel tõlgendamisel.

Tartu ülikooli doktorant ja õppeülesande täitja Kaie Rosin võtab oma artiklis vaatluse alla kriminaalmenetlusõiguse valdkonnas toimuvad muudatused: süveneva õiguse harmoniseerimise ning võimaluse ja vajaduse Euroopa Kohtult ka kriminaalmenetlusõiguse vallas eelotsuseid küsida.

Viimaks käsitlevad vandeadvokaat Karmen Turk ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi nõunik Maarja Torga Euroopa Liidu ühtsete kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramise reeglite rakendamist võrgustunud maailmas – analoog- ja digimaailma vältimatut konflikti.

Aastaraamatust ei puudu ka tavapärased aastakokkuvõtted: ülevaade Riigikohtu olulistest lahenditest, tööst rahvusvahelistes organites ja kohtunike ühingus ning kohtute menetlusstatistika. Eraldi väljatoomist väärib Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku Iko Nõmme artikkel kohtunike õigusemõistmisevälistest tegevustest – selle reeglitest ja kohtunike motivatsioonist teha enamat kui põhitööd, kuid samuti sellega kaasnevatest riskidest.

Kohtute aastaraamat ilmub eesti- ja ingliskeelsena ning on eeskätt suunatud kohtunikkonnale ja õigusvaldkonna spetsialistidele.

Lisainformatsioon
Liis Ehrminger
Riigikohtu kommunikatsioonispetsialist
730 9025
liis [dot] ehrmingeratriigikohus [dot] ee