Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimusi

7. märts 2019
PrintPDF

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases lahendis, et isiku saab enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt. Samuti juhtis riigikohus tähelepanu sotsiaalprogrammide võimalikule õiguskuulekust tõstvale mõjule isikute puhul, kelle süüteo toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk.

Seejuures võivad varem toimepandud süütegude asjaolud või süüdimõistetu senine elukäik  anda küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kui kohus leiab, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist, peab kohtulahendis kajastuma, millised kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetu heakskiitva iseloomustuse. Ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda vaid mõistetud karistuse raskusele viidates.

Eraldi selgitas kriminaalkolleegium, et sellistele isikutele, kelle süütegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimine, saab ennetähtaegsel vabastamisel panna kohustuseks ka erinevate sotsiaalprogrammide läbimise. Samuti saab isiku nõusolekul kohustada teda enda kulul tegema regulaarselt   laboratoorset vereanalüüsi, et tõestada alkoholi tarvitamisest hoidumist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Alkoholi tarvitamisest hoidumise tõestamiseks peab isik kindlaks määratud tähtajaks esitama kriminaalhooldusametnikule laboratoorse uuringu tulemused.

 

MÄÄRUS

 

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 53 33 98 46
susann [dot] kiviatriigikohus [dot] ee