Riigikohus: alusetu vahistamise tõttu saamata jäänud tulu tuleb isikule hüvitada õiglases ulatuses

Riigikohtusse pöördunud isikut kahtlustati kuriteo toimepanemises ning ta viibis eeluurimise ajal ligikaudu kuus kuud vahi all. Kriminaalmenetlus tema suhtes lõppes õigeksmõistva otsusega.

Rahandusministeerium maksis talle alusetu vahistamisega tekitatud kahju eest hüvitist alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Isik pöördus halduskohtu poole ja nõudis kahju täiendavat hüvitamist. Vahi all viibimise tõttu ei saanud ta täita oma lepingulisi kohustusi ning seetõttu jäi tal väidetavalt saamata suures ulatuses tulu. Saamata jäänud tulu on üks varalise kahju liike.

Seaduse alusel hüvitatakse kõigile alusetult vahistatud isikutele kahju ühesuguse määra alusel, sõltuvalt vahi all viibitud päevade arvust. Üldkogu leidis, et põhiseadus nõuab alusetu vahistamisega tekitatud kahju hüvitamist isikule õiglases ulatuses. Üldkogu nentis, et seetõttu võib kõigile isikutele ühesuguse määra alusel saamata jäänud tulu hüvitamine olla põhiseadusega vastuolus.

Üldkogu leidis, et praeguses kohtuasjas ei olnud tuvastatud, kas isikul jäi tegelikult tulu saamata ja kui, siis kui suures ulatuses. Seetõttu ei saanud üldkogu hinnata ka seda, kas isikule on saamata jäänud tulu hüvitatud õiglases ulatuses või mitte. Samal põhjusel ei saanud üldkogu hinnata, kas alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus on põhiseadusega kooskõlas. Üldkogu saatis kohtuasjas uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kes peaks tuvastama, kas ja kui palju jäi isikul tulu saamata.

OTSUS

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja