Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus: Ametite halduskoostöö väljus seaduse piiridest

07. Juuni 2018
PrintPDF

Riigikohus lahendas vaidlust küsimuse üle, kas Maksu- ja Tolliamet võib sõiduki registreerimise menetluses abistada Maanteeametit andmete kogumisel.

Halduskohtusse pöördus eraisik, kes ostis Saksamaalt sõiduauto ja esitas Maanteeametile taotluse võtta sõiduk arvele Eesti liiklusregistris. Maanteeamet selgitas kaebajale, et kuna tegemist on üsna uue sõidukiga, peab Maanteeamet edastama dokumendid Maksu- ja Tolliametiga (MTA) sõlmitud kokkuleppe kohaselt MTA-le ning seetõttu ei ole sõiduki kohene registreerimine võimalik. Kuna kaebaja esitatud sõiduki ostuarvel oli sõiduki hind muudetud loetamatuks, pidas MTA vajalikuks pöörduda lisateabe saamiseks päringuga sõiduki müüja poole. Mõne nädala möödudes, pärast vajalike andmete saamist kandis Maanteeamet sõiduki liiklusregistrisse.

Autoomanik esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks registreerimisega viivitamise, teabe kogumise ning infosüsteemi seatud märke.

Riigikohus rahuldas kaebuse osaliselt, nõustudes kaebajaga, et MTA kogus menetlusväliselt isikult andmeid õigusvastaselt. Kolleegium märkis, et Maanteeamet ei võinud talle seadusega pandud pädevust MTA-le üle anda. Põhjendatud juhtudel võib üks asutus küll osutada teisele ametiabi, kuid selles kohtuasjas puudus MTA-l tegelik vajadus pöörduda teabe saamiseks sõiduki müüja poole. Kuna kaebaja jättis korrektsed dokumendi esitamata, oleks Maanteeamet pidanud määrama puuduse kõrvaldamiseks kaebajale tähtaja.

Riigikohus ei rahuldanud kaebust sõiduki registreerimisega viivitamise ja liiklusregistrisse kantud märke osas. Sõiduki registreerimine viibis eelkõige põhjusel, et kaebaja ei esitanud kohe ostuarvet ja esitas arve hiljem nii, et andmed olid osaliselt varjatud. Kaebaja sõiduk registreeriti viivituseta pärast seda, kui selgus arves varjatud hind. Maanteeamet ei pidanud leppima puudulike dokumentidega. Liiklusregistrisse tehtud märkega ei seatud sõiduki kasutamisele piiranguid. Tegemist oli vaid riigiasutuste vahelise teabevahetusega. 

OTSUS 3-16-586

Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846