Riigikohus jättis rahuldamata Jaak Liiviku kaitsja kriminaalmenetluse uuendamise taotluse

Jaak Liivik oli tunnistatud ametiseisundi kuritarvitamises süüdi seoses sellega, et tekitas Eesti Erastamisagentuuri (EEA) peadirektori asetäitjana Eesti Vabariigile varalise kahju, mis seisnes Tallinna Farmaatsiatehase erastamislepingust tuleneva järelmaksu põhiosa EEA-le laekumata jäämises summas 3 060 000. Sama paragrahvi alusel tunnistati ta süüdi veel ka ametiseisundi kuritarvitamises AS Eesti Raudtee erastamisel.

Teda karistati kokku kaheaastase vangitusega, millest tuli reaalselt ära kanda kuus kuud vangistust. Lisaks mõisteti talle tsiviilhagi katteks välja 3 060 000 krooni riigi kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium vähendas summat 1 397 689 kroonini, jättes muus osas madalama astme kohtute otsused muutmata.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) leidis, et J. Liivikut raudtee erastamisega seotud kuriteos süüdi tunnistades rikkus Eesti riik inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-s 7 sätestatut ja mõistis talle selle rikkumise eest välja asjakohase hüvitise.

EIK lahendile tuginedes taotles J. Liiviku kaitsja kogu kriminaalmenetluse uuendamist ja tema õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis kriminaalmenetluse uuendamata põhjendusega, et J. Liivik on farmaatsiatehase erastamisega seotud kuriteos igati õiguspäraselt ja inimõigusi järgivalt süüdi tunnistatud.

Kuna käesolevaks ajaks on J. Liivik ära kandnud  kogu talle mõistetud  karistuse, siis puudub õiguslik võimalus hakata uues kohtumenetluses vaagima, millise osa ühisest karistusest võis seonduda raudtee erastamisel väidetavalt toimepandud kuriteoga. Riigikohus leiab, et J. Liivikule EIK poolt välja mõistetud hüvitis on piisav tuvastatud inimõiguste rikkumise heastamiseks.

OTSUS

Mailin Aasmäe

kommunikatsioonispetsialist