Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus juhtis tähelepanu varasemale karistatavuslüngale

09. November 2018
PrintPDF

Riigikohus piiritles tänases lahendis seksuaalset ahistamist vägistamisest ja muudest sugulise iseloomuga tegudest, tühistades maa- ja ringkonnakohtu otsuse kohtuasjas, mille süüdistuse kohaselt hõõrus süüdistatav hetkeliselt või lühema aja vältel oma jalaga laste jala säärepiirkonda ja ühel korral asetas korduvalt, kuid hetkeliselt ka oma käe lapse reiele ja põlvele. Maa- ja ringkonnakohus mõistsid mehe kirjeldatud tegude eest süüdi vägistamise (KarS § 141) ja suguühtega võrdsustatud sugulise iseloomuga teo (KarS § 145) paragrahvi alusel.

Riigikohus leidis, et lapse õigus kehalisele puutumatusele ja vaimse ning füüsilise tervise kaitsele peavad vaieldamatult olema tagatud. Kolleegium märkis, et süüdistatav käitus kannatanute tahte vastaselt, tema tegevus oli kehaline ja sel oli seksuaalne tähendus ning oma käitumisega alandas ta kannatanute inimväärikust. Riigikohtu hinnangul oli süüdistatava käitumisviis kahtlemata ahistav ning kannatanuid oluliselt häiriv, kuid oma raskusastmelt ei olnud see siiski võrdväärne tegudega, mis on karistatavad vägistamise või suguühtega võrdsustatud sugulise iseloomuga teo paragrahvide alusel.  

Kehtiva karistusseadustiku järgi oleksid süüdistatava teod karistatavad seksuaalse ahistamisena (KarS § 1531 lg 1). Seksuaalse ahistamise eest kehtestati karistus alates 6. juulist 2017, et kuulutada karistatavaks ka olemuslikult kergemad tahtevastased seksuaalse tähendusega teod. Seksuaalse ahistamisena käsitatavad teod kahjustavad kannatanu seksuaalset enesemääramisõigust ja kehalist puutumatust vähem kui KarS §-des 141 ja 145 kirjeldatud kuriteod.  

Enne 6. juulit 2017 seadus seksuaalse ahistamise eest karistust ette ei näinud. Kuna see täiendus jõustus pärast süüdistuses märgitud tegude toimepanemist, ei saanud kohus raskema seaduse tagasiulatuva kohaldamise keelu tõttu kvalifitseerida süüdistava käitumist ümber seksuaalseks ahistamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei vasta süüdistuses kirjeldatud teod ka ühelegi muule tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisule. 

Kuna tegude toimepanemise ajal karistusseadustikus seksuaalne ahistamine kui karistatav tegu puudus ja süüdistatava käitumine ei ole hõlmatud KarS §-des 141 ja 145 sätestatud koosseisudega, tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 12. oktoobri 2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. märtsi 2018 otsuse.

OTSUS 1-17-6580


Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht 
Riigikohus
7309042; 5333 9846
merje [dot] talvikatriigikohus [dot] ee