Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus määras osalise hüvitise pensionist ilma jäänud politseinikule

18. Oktoober 2016
PrintPDF
Riigikohtu hinnangul karistas Politsei- ja Piirivalveamet liiga rangelt politseinikku, kes viibis töövälisel ajal teenistuskohas alkoholijoobe tunnustega.

Halduskohtusse pöördus politseinik, kelle tööülesandeks oli Vabariigi Presidendi elukoha valve. Kaebajal tuvastati enne vahetuse algust indikaatorvahendiga alkoholijoove. PPA karistas politseinikku ametist vabastamisega, mille tagajärjel jäi varem üle 30 aasta laitmatult teenistuses olnud politseinik ilma ametipensionist.

Vastavalt PPA sisekorrale, tuleb joobeseisundile viitavate tunnuste esinemise ja teenistuja töölt kõrvaldamise kohta koostada vabas vormis akt, millele kirjutavad alla juht, kõrvaldatav teenistuja ja vähemalt üks tunnistaja. Sellist akti praeguses asjas koostatud ei ole. Kaebajale tehti kohapeal teatavaks üksnes indikaatorvahendi positiivne näit, info ametist kõrvaldamise kohta anti hiljem telefoni teel. Seega tegi töökorras ette nähtud protseduuri järgimata jätmine ja olukorra ebaselgus kaebaja jaoks raskeks või ka võimatuks kohe vastuväidete ja ka näiteks tõendite (joobe kontrollimine muu meetodiga) esitamise.

Kuigi PPA rikkus asjaolude selgitamisel enda kehtestatud joobe tuvastamise korda, ei olnud see asjaolu aluseks karistamise käskkirja tühistamisel. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud PPA seisukohaga, et kaebaja rikkus teenistuskohustusi oluliselt ja tahtlikult. Ametnik ei olnud joobes tööajal, kuid oli hooletu, sest ei veendunud, et alkoholi tarvitamise nähud on valveobjektile ilmumise ajaks kadunud.

Riigikohus märkis ka, et indikaatorvahendiga saab tõendada vaid asjaolu, et isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi, mitte aga selle hulka.

Teenistusest vabastamise tagajärjel jäi politseinik ilma väljateenitud aastate pensionist, millele tal oleks tekkinud õigus kolm kuud hiljem. Kolleegium leidis, et sellises olukorras oleks teenistusest vabastamine liiga raske karistus hooletuse eest. Varasemat laitmatut teenistuskäiku tuleb karistuse määramisel vaadelda kergendava asjaoluna. Leebemast karistusest oleks kolleegiumi hinnangul kaebaja teo hukkamõistmiseks piisanud.

Kuna kehtiv seadus ei võimalda enam alusetult töölt vabastatud inimest tööle ennistada, mõistis Riigikohus kaebaja kasuks välja hüvitise 15 000 eurot. Kolleegium ei pidanud siiski õiglaseks määrata kaebajale hüvitist kogu saamata jäänud pensioni ulatuses, kuigi seadus seda võimaldaks. Kohus vähendas hüvitist oluliselt, sest kahju tekkimisele aitas kaasa kaebaja enda hooletus.

OTSUS 3-3-1-13-16

Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846