Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus muudab praktikat menetluskulude väljamõistmisel haldusasjades
PDF
Riigikohus selgitab, et üldjuhul ei ole kassatsioonkaebusele vastamine menetlusosalistele kohustuslik (vt HKMS § 218 lg 1 esimene lause). Kui Riigikohtule on selge kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise põhjendatus või põhjendamatus, võib ta kaebuse menetlusse võtmise otsustada ka enne kaebusele vastamiseks antud tähtaja möödumist (HKMS § 219 lg 2).
Seega saab Riigikohus menetlusloa andmise või andmata jätmise otsustada ka üksnes ringkonnakohtu otsuse ja kassatsioonkaebuse põhjal ning kassatsioonivastusel ei ole menetluse selles staadiumis olulist rolli. Juhul, kui kassatsioonkaebus saab menetlusloa, avaneb menetlusosalistel taas võimalus oma seisu¬kohtade avaldamiseks (HKMS § 223 lg 2). Seetõttu ei ole menetlusloa andmise staadiumis kassatsioonkaebusele vastuse esitamine ka menetlusosalise õiguste kaitse seisukohalt oluline.
Riigikohus märgib, et erandiks on olukorrad, kus kassatsioon- või määruskaebusele vastamine on seaduse järgi kohustuslik (hankeasjade puhul – vt HKMS § 279 lg 2) või kus Riigikohus on vastamise kohustuslikuks teinud (HKMS § 218 lg 1 viimane lause). Sellisel juhul ei ole menetlusosalistel võimalust oodata oma seisukohtade avaldamiseks ära Riigikohtu määrust menetlusloa andmise või andmata jätmise kohta ning õigusabikulude kandmine kassatsioonkaebusele vastamisel võib osutuda vajalikuks ja põhjendatuks.
Täiendav kohtumäärus 3-10-3008
Merje Talvik
kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846
