Riigikohus: riigihankes pisimagi vea korral pakkuja kvalifitseerimata jätmine ei ole proportsionaalne

Eesti Töötukassa viis läbi riigihanke suhtekorralduse nõustamisteenuse osutaja leidmiseks. Üks hankes osaleja jäeti pakkujana kvalifitseerimata, sest ta ei esitanud tõendit, mille vajalikkus selgus lõplikult alles kohtumenetluse käigus. Riigikohus leidis, et riigihangete seadust tuleb tõlgendada selliselt, et hankija võib anda pakkujale võimaluse ekslikult esitamata jäänud tõendi või dokumendi esitamiseks, isegi kui see tulnuks esitada juba koos pakkumusega. Siiski ei saa pakkujad sellise võimaluse andmist eeldada igasugustel tingimustel.

„Ka piisava põhjalikkusega ettevalmistatud riigihanke puhul ei ole välistatud, et hankija ja pakkuja tõlgendavad hanketeates toodud nõudeid erinevalt. Ka kõige hoolikam pakkuja ei pruugi alati mõista hanketeate tingimuste tegelikku sisu. Võib juhtuda, et hanke alusdokumentide tingimused on pakkuja jaoks esmapilgul üheselt mõistetavad ja selged, kuid kvalifikatsiooni kontrollimisel ilmneb siiski, et hankija on mõistnud neid teisiti,“ märkis Riigikohus lahendis. Konkreetse vaidluse puhul tõlgendasid ka riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud hanketeate tingimusi erinevalt.

Riigikohtu hinnangul ei ole see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega seonduvaid andmeid või täpsustatakse ja parandatakse ilmsed tehnilised vead, vastuolus võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega. Sealjuures ei tohi andmete täpsustamise ja parandamisega kaasneda uue pakkumise esitamist. „Erinevalt pakkumuse tehnilistest üksikasjadest ning pakkumuses ära toodud hinnast ja muudest lepingutingimustest ei ole täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni kohta andmeteks, mis saaksid esitatud pakkumust sisuliselt muuta,“ märkis Riigikohtu halduskolleegium.

Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja