Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Riigikohus: valede andmete ümberlükkamist saab nõuda isikult, kes need avaldas

19. Märts 2019
PrintPDF

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänases otsuses, et ebaõigeid andmeid avaldanud isikult saab andmete ümberlükkamist nõuda üldjuhul vaid samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati.

Riigikohtus arutatud tsiviilasjas esitas BLRT Grupp Aktsiaselts 2017. aastal hagi Harju maakohtule Anastassia Kovalenko vastu, milles palus kohustada kostjat mõned tema Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös hageja kohta esitatud väited Tartu ülikooli digitaalarhiivis ja meediaväljaannetes ümber lükkama. Hageja sõnul olid kõnealused väited ebaõiged ja teda kahjustavad.

Harju maakohus jättis hagi rahuldamata. Tallinna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohustas kostjat väited ümber lükkama. Ringkonnakohus leidis, et meediaväljaandele intervjuu vormis väiteid avaldanud kostjalt saab nõuda väidete ümberlükkamist mitte ainult avalduse algse adressaadi ees, vaid väited tuleb ümber lükata kõikides meediaväljaannetes, kus need ilmusid. Anastassia Kovalenko esitas kassatsioonikaebuse riigikohtule, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõusse jätmist või alternatiivselt hagi rahuldamata jätmist. Samas kohtuasjas esitas kassatsioonikaebuse ka BLRT Grupp Aktsiaselts, kuid riigikohus ei võtnud hageja kaebust menetlusse.

Riigikohtu varasemale praktikale tuginedes selgitas riigikohtu tsiviilkolleegium tänases otsuses, et kannatanul on üldjuhul õigus nõuda tema kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isikult nende andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. See tähendab, et kui andmed avaldati meediaväljaandes, saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees.

Riigikohus selgitas ka, et juhtudel, kus meediaväljaanded väidetavalt kajastasid kostja varem antud intervjuus avaldatud andmeid, ei saa kostjat lugeda nendes kajastustes avaldatud andmete avaldajaks. Seega ei ole hagejal õigus nõuda, et kostja meediaväljaannetes kajastatud väited ümber lükkaks. Küll aga võib hageja nõuda, et kostja teeks enda kulul vajalikke toiminguid väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks samades meediaväljaannetes.

Riigikohus rahuldas kaebaja kassatsioonikaebuse osaliselt ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

 

OTSUS

Susann Kivi
Riigikohtu pressiesindaja
+372 53 33 98 46
susann [dot] kiviatriigikohus [dot] ee