Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Selgitused Anatoli Nikolajevi kriminaalasja sisu kohta
PDFTõele ei vasta ajakirjaniku väide nagu oleks Anatoli Nikolajev mõistetud süüdi 1998. aastal Kohtla-Järvel toime pandud nelikmõrvas ainult Nikolajevi puhtsüdamliku ülestunnistuse alusel. Kohtutel oli kasutada ka muid süüstavaid tõendeid. Sealjuures ajakirjaniku poolt viidatud valeütlusi andnud tunnistaja ütlused jäeti kohtute poolt tõendite hulgast välja, kui ebausaldusväärsed, ning neile kohtud otsuses ei tuginenud.
Kõik kolm kohtuastet leidsid üksmeelselt, et Anatoli Nikolajevi süü oli tõendatud.
Mis puutub ajakirjaniku viitesse, nagu oleks Riigikohtu otsuses nimetatud Nikolajevit narkootikumidega kaubitsejaks, siis on see pigem pahatahtlik tõlgendus, mis ei arvesta kassatsioonkaebuse ja kohtuotsuse laiemat konteksti. Kohtuotsuses olnud tekst: „Süüdimõistetu A. Nikolajevi kassatsioonkaebuses kirjeldatakse põhjalikult tema ja J.Erlichi suhteid ja nende tegevust menetletava kuriteo eelsel perioodil, samuti selgitatakse nende poolt narkootikumidega kaubitsemisel tekkinud raskusi, kuid ei esitata ühtegi sellist õiguslikku argumenti, mis võiks AKKS § 64 kohaselt olla ringkonnakohtu otsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.“ jätab paraku ruumi ka selliseks kitsaks tõlgenduseks, nagu ajakirjanik selle esitas. Kohtumaterjalidest nähtuvalt aga kaasnes Erlichi tegevusega nii pere lastele kui Nikolajevile ühiselt probleeme. Kohtu eesmärk ei olnud selle kirjeldava lausega öelda, nagu oleks Nikolajev narkootikumidega kaubitseja.
Samas on ilmne, et Nikolajevi poolt kassatsioonkaebuses kirjeldatud elukaaslase (kannatanu) tegevusel narkootikumidega kaubitsemisel oli selle kassatsioonkaebuse lahendamisel kõrvaline tähendus ja see ei mõjutanud otsuse sisu, millega jäeti muutmata Nikolajevile nelikmõrva eest mõistetud karistus.
Märgin, et kohtumenetluse pooltel oli siiski õigus taotleda ka Riigikohtu otsuse sisuliselt mitteolulise teksti parandamist. Selliste paranduste tegemise taotlusega ei ole kohtumenetluse pooled Riigikohtu poole pöördunud.
Lugupidamisega
Eveli Kuklane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
