Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Valmis kaks kriminaalmenetlust käsitlevat kohtupraktika analüüsi

10. Oktoober 2018
PrintPDF

Riigikohus avaldas kaks kohtupraktika analüüsi, millest esimene räägib avaliku võimu kandja võimalusest esitada kriminaalmenetluses rahaline nõue ning teine kajastab põhjenduse puudumist kohtuotsuses kui kriminaalmenetlusõiguse üht olulist rikkumist.

Avalik-õiguslik nõudeavaldus kriminaalmenetluses

Alates 2017. aasta algusest saab kannatanust avaliku võimu kandja esitada rahalise nõude kriminaalmenetluses. Analüüs uurib selle üsna värske regulatsiooni mõju kohtupraktikale. Kahe aasta jooksul on praktikat kogunenud küll vähe, kuid samas on tulenevalt regulatsiooni uudsusest palju lahtisi küsimusi. Nende lahendamisel on abiks senine Riigikohtu praktika tsiviilhagi lahendamise ja avalik-õiguslike ning eraõiguslike nõuete eristamise kohta. Analüüs on taustamaterjal kohtunikele olukordadeks, mis võivad kerkida seoses nõudeavaldustega.
 

Kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 kohaldamine kohtupraktikas

Kohtupraktika ülevaade kajastab kriminaalmenetluse seadustiku § 339 lg 1 p 7 mõttes kohtuotsuses põhjenduse puudumise kui kriminaalmenetlusõiguse ühe olulise rikkumise sisu Riigikohtu praktika kontekstis. Ülevaate eesmärk on välja selgitada, kas kohtud on kohaldanud seda sätet ühetaoliselt ja järjepidevalt ning millist mõju on avaldanud 2014. aastal nimetatud sätte osas Riigikohtu praktika muutmine. Samuti on eesmärk välja selgitada, millistes aspektides on kohtud ja menetlusosalised KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaldamisel Riigikohtu praktikast kõrvale kaldunud.

 

Varasemaid analüüse saab vaadata Riigikohtu kodulehelt