Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Riigikohus ei rahuldanud apteegipidajate taotlust saamata jäänud tulu hüvitamiseks
PDF21-25%.
Riigikohtu halduskolleegium analüüsis riigivastutuse seaduse § 14 lg-s 1 ettenähtud tingimusi õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamiseks ja leidis, et kahjuhüvitamiseks puudub alus.
Kahjuhüvitamise kaebuste rahuldamata jätmisel sai määravaks asjaolu, et kolleegium ei pidanud vastustajale kohustust ettenägevat normi antud juhul otsekohaldatavaks, st piisavalt selgeks ja täpseks, sest rikutud norm andis valitsusele ulatusliku kaalutlusruumi. Arvestades õigustloova akti andja tegevuse eripära, ei pidanud kolleegium õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise õiguse piiramist sellises olukorras põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohus ei nõustu haldus- ja ringkonnakohtuga eriliselt kannatanud isiku tunnuse sisustamisel ja leiab, et käesoleval juhul liigituvad kõik ravimite jaemüüjad eriliselt kannatanud isikute rühma. See tähendab, et ravimite jaemüüjad on erinevas olukorras võrreldes teiste valdkondade ettevõtjatega, kelle tegevust nii suures mahus ei reguleerita.
Kolleegium ei anna siiski lõplikku hinnangut vastustaja rikkumise ja selle olulisuse kohta, sest halduskohus ja ringkonnakohus ei ole neis küsimustes oma seisukohta kujundanud. Samuti selgitas kolleegium kaebajatele, et kaebuste rahuldamata jätmisele vaatamata on neil õigus pöörduda õiguskantsleri poole abstraktse normikontrolli algatamiseks.
OTSUS 3-3-1-84-12
Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846
www.riigikohus.ee
