Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu üldkogu rahuldas täna riigi peaprokuröri taotluse, milles soovitakse esitada Tartu Maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos, ja edastas selle presidendile.
Riigikohus tunnustas tänasel 101. aastapäeval parimate õigusteemaliste õpilastööde autoreid ja nende juhendajad. Tunnustamine leidis sel korral aset virtuaalselt.
Riigikohus otsustas, et asutus vastutab oma dokumendiregistris terviseandmete ebaseadusliku avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju eest. Samas pole tingimata vajalik rahalise hüvitise määramine, vaid kergematel juhtudel võib olla piisav ka õigusvastase käitumise tuvastamine.
Järgmine kohtunikueksami kirjalik osa toimub 1.-5. märtsil 2021. aastal ja suuline osa 12.-16. aprillil. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb vajalikud dokumendid esitada 4. jaanuariks.
Riigikohus kuulutas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks kultuuriministri määruses sätestatud ebarealistliku tähtaja, mis ei võimaldanud Von Glehni teatril saada kevadise koroonaviiruse puhangu ajal kriisiabi. Ministri väiteid aja ja raha nappusest ei pidanud kohus asjakohaseks.
President Kersti Kaljulaid nimetas täna ametisse neli uut esimese astme kohtunikku, kes asuvad tööle Pärnu ja Tartu Maakohtutes.
Kohus juhtis pärimisasja lahendamisel tähelepanu sellele, et eestkostja ei saa inimest esindada tehingutes, mida ta võib teha vaid isiklikult. Nende hulka kuulub ka testamendi koostamine.
Riigikohus tühistas osaliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) otsused, millega määrati raudtee kaubaveo kasutustasud, sest need polnud piisavalt läbipaistavad ja vedajate talumisvõime oli jäetud kontrollimata.
Riigikohus otsib oma meeskonda õigusteabe- ja koolitusosakonna peaspetsialisti, kelle põhiülesanne on Riigikohtu lahendite märksõnastamine, annoteerimine ja süstematiseerimine haldusõiguse ja karistusõiguse ning halduskohtumenetluse ja süüteomenetluse valdkonnas.
Riigikohus mõistis Karel Šmutovi õigeks muusik Raivo Rätte tapmises, sest ta oli hädakaitseseisundis. Kannatanu ründas oma endist abikaasat ja süüdistatav üritas naist kaitsta.
