Kohtunikud kogunevad täna Tartusse aastakoosolekule

Ühe teravaima probleemina toob Riigikohtu esimees Priit Pikamäe oma kõnes välja asjaolu, et esimese astme kohtute töökoormus on tõusnud harukordselt suureks – kui aastal 2001 algatati justiitsministeeriumi andmetel maakohtutes 39 338 tsiviil- ja kriminaalasja ning 2372 haldusasja, siis aastal 2015 oli vastavad numbrid juba 88 482 ja 3371. Seega on maakohtute koormus nimetatud perioodil kasvanud koguni 125% ning halduskohtute koormus 42%. Iseäranis on kasvanud esimese astme kohtutes tsiviilasjade arv, s.o kokku 183%, samas kui kriminaalasjade arv on suurenenud 58%.

„Need on erakordselt mõtlemapanevad arvud, mis vajavad eraldi põhjalikku käsitlust. Sotsiaalses võtmes kajastavad need numbrid kindlasti tsiviilvaidlustena lahendatavate konfliktide kasvu ühiskonnas, aga samuti uurimisasutuste ja prokuratuuri töö tõhustumist olukorras, kus kuritegevuse üldine tase riigis samal perioodil on olnud valdavalt langustrendis,“ märgib Pikamäe.

Ta lisab, et kohtuasjade arvu püstloodis tõus ja menetlusseadustes sisalduvad avarad võimalused kohtulahendite peale edasi kaevata ei jäta mõistagi puudutamata ka kohtusüsteemi ülejäänud astmeid – ringkonnakohtuid ja Riigikohut. Kui kasvab esimese astme kohtutes arutatavate asjade maht, siis suureneb eelduslikult ka vaidlustatavate lahendite hulk. Nii on ka Riigikohtusse esitatud asjade arv on perioodil 2001–2015 kahekordistunud.

Pikamäe hinnangul tuleks tekkinud olukorras menetlusõiguslik reeglistik kriitilise pilguga üle vaadata. 

Lisaks Riigikohtu esimehele Priit Pikamäele peavad täiskogul kõned justiitsminister Urmas Reinsalu ning Riigikohtu tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegiumi esimehed Villu Kõve, Ivo Pilving ja Saale Laos. Sellest, kuidas näeb õigusemõistmine meie kohtutes välja Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt vaadatuna, räägib Vabariigi Valitsuse esindaja Strasbourg’i kohtu juures Maris Kuurberg. Menetlusosalise vaatenurka esindavad riigi peaprokurör Lavly Perling ja Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. Päeva lõpetuseks peab kohtunikele ettekande religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar.

Kohtunike täiskogu on suurim kohtunike esindusorgan, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Täiskogu koguneb igal aastal veebruari teisel reedel. Täiskogul arutatakse õigusemõistmise probleemide ning kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimuste üle, valitakse kohtunike omavalitsuskogude liikmed ning esindajad teiste õiguskutsete eksami-, kutsesobivus- ja distsiplinaarkomisjonidesse.

Riigikohtu esimehe ettekanne on täismahus kättesaadav siit.

Lisainfo:

Merje Talvik
Kommunikatsioonijuht
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 984