Riigikohtu esimees: kohtulõivude tõstmise tagajärgi ei saa kuidagi likvideerituks pidada

Riigilõivuasjad moodustasid möödunud aastal põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses lahendatud kohtuasjadest pea pool ehk 47 protsenti. Probleemi juured ulatuvad aastasse 2009, mil suurendati kohtusse pöördumise riigilõive eelnevatega võrreldes 2−5 korda.

Ehkki Riigikogu vähendas alates 1. juulist 2012 kohtulõive, jäeti Pikamäe hinnangul lahendamata liiga kõrgete riigilõivumäärade küsimuse nendes kohtuasjades, mis said alguse ajavahemikus 1. jaanuar 2009–30. juuni 2012 ning mille puhul pole kohtumenetlus veel lõppenud.

„Liigkõrgeid riigilõivumäärasid ei saa pidada mõõdukaks vahendiks põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste vältimisel. Õigus kohtusse pöörduda peab olema kindlustatud igaühele võrdselt ning see hõlmab ka kohtulõivu. Õigusemõistmine võib olla kuitahes aus ja usaldusväärne, kuid kui see jääb juba protsessi alguses finantsiliselt kättesaamatuks, jäävad õigused siiski kaitseta,“ märkis Pikamäe.

Riigikohtu esimees tegi Riigikogule ettepaneku võimalikult kiiresti viia tagasiulatuvalt põhiseadusega kooskõlla ajavahemikus 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse kohtulõivusid puudutavad sätted.

Samuti soovitas Riigikohtu esimees anda põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse tõhustamiseks Riigikogu fraktsioonile õiguse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtus. Praegu on see õigus Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse volikogul ja kohtutel. 

Ettekande täistekst

Lugupidamisega,

Merje Talvik
Kommunikatsiooniosakonna juhataja
Riigikohus
Tel. 7309042; 5333 9846