Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtus valmis ülevaade kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise põhjustest lihtmenetlustes ehk kiirmenetluses, käskmenetluses, lühimenetluses ja kokkuleppemenetluses.
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) kinnitas eelmisel nädalal toimunud kirjalikul istungil seisukohta, et õigusemõistmine peab korrakohaselt toimima ka pandeemia jätkudes, kuid selleks, et kohtuasjade arutamine oleks piisavalt ohutu, tuleb viiruse levikut ennetavaid meetmeid pidevalt üle vaadata.
Riigikohus asus seisukohale, et ühistranspordiseadus ei võimalda ametnikel taksoteenuse pakkujate kontrollimiseks tellida mobiilirakenduse kaudu taksot.
Riigikohtu kodulehel on nüüd kättesaadavad ülevaated Riigikohtu praktikast haldus-, tsiviil- ja süüteoasjades perioodil september–detsember 2020 ning aastaülevaade põhiseaduslikkuse järelevalve asjades tehtud lahenditest.
Riigikohus otsustas õlijäätmete taaskasutust puudutanud vaidluses, et riik pole reeglite kehtestamisel põhjendamatult viivitanud ning esmatähtsad on inimeste tervise ja keskkonna kaitsmise huvid.
Riigikohus selgitas Hellenurme paisu üle peetud vaidluses, et omanikule pandud keskkonnakaitselised kohustused peavad olema mõõdukad ja vastavuses tema kavandatud muudatustega.
Riigikohus asus Finantsinspektsiooni tegevust puudutanud kohtuasjas seisukohale, et praegu kehtiv seadus ei võimalda avalikkust ja tarbijaid enne järelevalvemenetluse lõppu ohust teavitada.
Euroopa Liidu Nõukogu nimetas Eesti riigikohtuniku Julia Laffranque’i seitsmeliikmelisse komiteesse, kes esitab oma arvamuse kandidaatide sobivusest Euroopa Kohtu ja Üldkohtu kohtunike ning kohtujuristide ametikohtadele.
Riigikohus koostas ülevaate laste kinnisesse lasteasutusse suunamisest tsiviilasjades, et ühtlustada kohtupraktikat ja selgitada välja uue korraga kaasnenud probleemid.
Analüüs näitab, et kohtud rahuldavad Eestis umbes veerandi mittevaralise kahju nõuetest, mis on seotud avaliku võimu tegevuse või tegematajätmistega.
