Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Arvestades kohustusliku kogumispensioni reformi suurt ühiskondlikku kaalu ja pikaajalisi mõjusid, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutamiseks Riigikohtu üldkogule.
Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 7.–11. septembril ja suuline osa 12.–16. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 7. juuliks.
Kohtunike koolituse eest vastutav koolitusnõukogu valis esimehena jätkama Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2020. aasta algusest kuni aprilli lõpuni.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna Riigikogu ees peetud ettekandes, et praegu on kohtusüsteemi suurim mure, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Kriminaalasjade tõhusa lahendamise tagamiseks peab seadusandja Kõve sõnul võtma vastu täiendavaid meetmeid suuliste istungite osakaalu vähendamiseks ja videoistungite kasutamise võimaluste laiendamiseks.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas valminud värske kohtupraktika analüüs vaatleb, kuidas on Riigikohtu ja ringkonnakohtute määrustes tõlgendatud rahvusvahelise kaitse taotleja ja viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid ja põhjendatud kinnipidamise vajadust.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ sai täna olulise täienduse: uus näituseosa õigusemõistmise ajaloost on austusavaldus Eesti kohtusüsteemile. Viimane ese näitusele saabus täna otse Riigikohtust – esimees Villu Kõve lisas vitriini üldkogu lahendi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis Kalev Kanguri, Toomas Annuse, Järvevana OÜ (endiste ärinimedega AS Järvevana ja AS Merko Ehitus) ja AS-i Kapitel (endise ärinimega E.L.L. Kinnisvara AS) kaitsjate teistmisavaldused rahuldamata ning Villu Reiljani kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata. Sellega otsustas Riigikohus, et kriminaalasja uuesti läbi ei vaadata ja jõusse jääb kaebajate süüdimõistmine. Kolleegium möönis, et selles asjas ei olnud jälitustoimingute load nõuetekohaselt põhjendatud, kuid leidis, et see rikkumine ei mõjutanud nende toimingutega saadud tõendite lubatavust ega kaebajate süüdimõistmist.
Riigikohus rahuldas osaliselt keskkonnaühenduste ARB ja Eesti Looduskaitse Seltsi kassatsioonkaebuse ning tühistas Rail Balticu trassi Pärnu maakonnaplaneeringu trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas. Harju ja Rapla maakonnaplaneeringud jäid jõusse. Riigikohtu halduskolleegiumi sõnul kehtestas riigihalduse minister Pärnu maakonnaplaneeringu õigusvastaselt, kuna välja polnud selgitatud mõju, mida Rail Baltic avaldab trassi kõrval asuvale Luitemaa linnualale. Natura hindamine tuleb teha alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada, et kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura ala kaitse eesmärke.
Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et kohalik omavalitsus ei või jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata pelgalt rahanappusele viidates. Kanalisatsiooni võib jätta ehitamata siis, kui kulud oleks põhjendamatult suured võrreldes kasuga, mida saaks kanalisatsiooni ehitamisest keskkond. Asetades omavalitsustele ambitsioonikaid keskkonnaalaseid kohustusi, peab riik tagama, et omavalitsustel oleks ka piisavalt raha nende kohustuste täitmiseks.
