Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse õiguspärasust hinnanud Riigikohtu üldkogu nõustus kolleegiumiga ning tunnistas Harju Maakohtu tsiviilasjade kohtuniku Merike Varuski süüdi kohtuasjade lahendamisega venitamises, pöördumistele korduvas vastamata jätmises, lugupidamatus ja ebaviisakas suhtumises menetlusosalisse ning maakohtu esimehega koostööst keeldumises. Erinevalt distsiplinaarkolleegiumist mõistis Riigikohtu üldkogu Varuski õigeks aga osakonnajuhatajaga koostööst keeldumises.
Maaomanik võib iseenda eramaal parkimise eest trahvi saada? Sellest, kuidas see juhtuda võib ja kuidas seda vältida, kirjutas Delfis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunõunik Peeter Tarvis.
Riigikohus selgitas tänases otsuses, mis vahe on kindlustussummal ja kindlustusväärtusel ning millal võib kindlustusandja vähendada kahjuhüvitist väites, et kindlustus kehtib vaid osaliselt ehk rakendada alakindlustust.
29. oktoobril toimunud Riigikohtu üldkogu istungil tehtud otsuse kohaselt jätkab halduskolleegiumi esimehena Ivo Pilving. Tema uus ametiaeg algab 1. jaanuaril 2025.
16. novembrini 2024 on õigusteaduse üliõpilastel võimalus osaleda Salzburgi suveülikooli stipendiumikonkursil. Stipendiaatide valimisel osalevad teiste seas nii Riigikohus kui ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond.
24. oktoobril toimus kohtute infosüsteemi (KIS) versiooniuuendus, mille eesmärk oli võtta kasutusele uus avalikustamise funktsioon. Uuenduse käigus tekkisid aga mitmed tehnilised vead, muu hulgas ei kuvatud Riigikohtu lahendeid Riigikohtu kodulehel ja Riigi Teatajas täielikult, nähtav oli vaid resolutsioon.
17. oktoobril osalesid Villu Kõve, Üllar Kaljumäe, Karin Leichter-Tammisto ja Harju Maakohtu esimees Astrid Asi veebikohtumisel Singapuri Ülemkohtu esindajatega.
Riigikohus rõhutas tänases otsuses, et kaasomandi kasutuskord reguleerib üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust. Kolleegium selgitas, et kaasomanikule ei kuulu füüsiliselt kindlaksmääratud osa maast ega hoonetest ning seda põhimõtet ei muuda ka kasutuskorra olemasolu.
23. oktoobril arutati Riigikohtu istungil, kas Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse alusel saadud ANOM sõnumid on Eesti kohtumenetluses tõendina lubatavad. Kahes Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas on ANOM sõnumid üheks peamiseks süüstavaks tõendiks narkokuritegudes.
