Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Kuku Raadio mälumängusaate „Tarkade Klubi“ vabariigi aastapäeva erisaadetes kohtusid Eesti riigi kaitsjaid sümboliseerivad kindralid ja põhiseaduse kaitsjaid esindavad riigikohtunikud.
Eelmisel nädalal selgusid The Magnet Employer Branding Awards Eesti 2025 võitjad. Eesti kohtud saavutasid tööandja brändi loomise kategoorias auhinnalise koha, pääsedes kolme parima hulka.
Riigikohtunik Urmas Volens esitas veebruari alguses Riigikohtust lahkumise avalduse. 18. veebruaril otsustas Riigikohtu üldkogu vabastada Volensi ametist alates 19. detsembrist 2025.
Riigikohtunik Vahur-Peeter Liin, kohtuesimehed Liina Naaber-Kivisoo ja Kristjan Siigur, Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ning Riigikohtu personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ave Hussar viibisid 4.–5. märtsil õppevisiidil Hollandis. Visiiti rahastas Euroopa Komisjon/DG Reform PACE (public administration cooperation exchange) projekti kaudu.
Riigikohus selgitas, et rahvusvahelise kuriteo ehk agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamine ja õigustamine on karistatav vaid sellise sümboli eksponeerimisel, mille sisu on näitamise või esitamise hetkel Eestis keskmisele inimesele üheselt arusaadav ja mis võib seetõttu ühiskonda lõhestada, põhjustada ohtu või kahju.
Riigikohus otsib direktorit, kelle ülesanne on juhtida Eesti kõrgeima kohtu eelarveprotsessi ning õigusemõistmist teenindavate struktuuriüksuste tööd. Riigikohtu direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks alates 01.01.2026.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ja esimehe nõunik Karin Leichter-Tammisto osalesid 27.–28. veebruaril Albaania pealinnas Tiranas toimunud Euroopa konstitutsioonikohtute võrgustiku (CECC) kohtumisel, kus tehti ettevalmistusi eesootavaks kongressiks 2027. aasta mais.
Riigikohtu halduskolleegiumi esimees ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liige Ivo Pilving kirjutas Delfis, et õiged elukohaandmed on fakti- ja seaduspõhise riigikorralduse üks aluseid ning õigusriik ei tohi leppida olukorraga, kus poliitik saavutab võimupositsiooni riigile valetades.
Riigikohus selgitas, et kehtiv õigus võimaldab kohalikul omavalitsusel (KOV) kontrollida isiku elukoha andmete õigsust rahvastikuregistris. Elukoha valiku vabadust niisugune kontroll ei piira.
Riigikohus korraldas koostöös Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskusega (ESTDEV) Moldova Konstitutsioonikohtu kohtunike ja nõunike delegatsioonile õppevisiidi Eestisse. 17.–20. veebruaril tutvus delegatsioon põhjalikult Eesti kohtusüsteemi ja digilahendustega. Kohtumiste võtmeteemaks oli aga põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus ja Euroopa Liidu õiguse mõju nii kohtupraktikale kui ka seadusandlusele.
