Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus jättis rahuldamata töötaja nõude, kes soovis kollektiivlepingu alusel suuremat töötasu, kui pooled töölepingus kokku leppisid. Riigikohus selgitas, et seadus ei võimalda tööandja nõusolekuta laiendada talle kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine tööandjale on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku.
Riigikohus võtab tähtajaliselt tööle pressiesindaja, kes korraldab Riigikohtu suhtlust avalikkusega ja meediatööd ning kujundab Riigikohtu ja õigusemõistmise identiteeti ja mainet.
Arvestades kohustusliku kogumispensioni reformi suurt ühiskondlikku kaalu ja pikaajalisi mõjusid, andis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada reform põhiseadusega vastuolus olevaks arutamiseks Riigikohtu üldkogule.
Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 7.–11. septembril ja suuline osa 12.–16. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 7. juuliks.
Kohtunike koolituse eest vastutav koolitusnõukogu valis esimehena jätkama Tartu Maakohtu kohtuniku Margit Jõgeva.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2020. aasta algusest kuni aprilli lõpuni.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles täna Riigikogu ees peetud ettekandes, et praegu on kohtusüsteemi suurim mure, kuidas tulevad kohtud toime viiruse tõttu sügisesse lükkunud mahukate kriminaalasjade lahendamise ning majanduslangusega kaasneva kohtuasjade arvu tõenäoliselt hüppelise suurenemisega. Kriminaalasjade tõhusa lahendamise tagamiseks peab seadusandja Kõve sõnul võtma vastu täiendavaid meetmeid suuliste istungite osakaalu vähendamiseks ja videoistungite kasutamise võimaluste laiendamiseks.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnas valminud värske kohtupraktika analüüs vaatleb, kuidas on Riigikohtu ja ringkonnakohtute määrustes tõlgendatud rahvusvahelise kaitse taotleja ja viibimisaluseta välismaalase kinnipidamise aluseid ja põhjendatud kinnipidamise vajadust.
Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus „Kohtumised“ sai täna olulise täienduse: uus näituseosa õigusemõistmise ajaloost on austusavaldus Eesti kohtusüsteemile. Viimane ese näitusele saabus täna otse Riigikohtust – esimees Villu Kõve lisas vitriini üldkogu lahendi.
Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis Kalev Kanguri, Toomas Annuse, Järvevana OÜ (endiste ärinimedega AS Järvevana ja AS Merko Ehitus) ja AS-i Kapitel (endise ärinimega E.L.L. Kinnisvara AS) kaitsjate teistmisavaldused rahuldamata ning Villu Reiljani kaitsja teistmisavalduse läbi vaatamata. Sellega otsustas Riigikohus, et kriminaalasja uuesti läbi ei vaadata ja jõusse jääb kaebajate süüdimõistmine. Kolleegium möönis, et selles asjas ei olnud jälitustoimingute load nõuetekohaselt põhjendatud, kuid leidis, et see rikkumine ei mõjutanud nende toimingutega saadud tõendite lubatavust ega kaebajate süüdimõistmist.
