Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus kordas oma määruses üle varasema põhimõtte, et eramaal asuva tee avalikuks kasutamiseks vajab kohalik omavalitsus teealuse maa kasutusõigust. Selleks võib sõlmida omanikuga lepingu või seada maale sundvalduse.
Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri taotlusega, milles sooviti esitada Tartu Maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.
Riigikohus kuulutas välja kaasuskonkursi, mis pakub 9.–12. klassi õpilastele põneva võimaluse asetada end õigusemõistja rolli ning lahendada kaasusi, mille sarnastega kohtunikud igapäevaselt kokku puutuvad.
Käimas on iga-aastane õigusemõistmise nädal, mille fookus on sel aastal suunatud noortele. Koostöös prokuratuuriga valmis kolm videot, mille keskne idee on näidata, kui lihtsalt nooruse uljusest ja teadmatusest võib noor sattuda kohtupinki ja minna elule vastu kriminaalkaristusega.
Eesti kohtute eestvedamisel toimub 5.–11. oktoobrini iga-aastane õigusemõistmise nädal, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele kohtute tööd ja õigusemõistmist inimestele lähemale tuua. Tänavu on ürituste põhitähelepanu suunatud noortele.
Riigikohtu halduskolleegium selgitas lahendis, et nõutava hoolsusega tegutsenud karjakasvataja ei vastuta PRIA poolt registrisse kantud andmete õigsuse eest. Toetusnõuetele vastav põllumaa tuleb usaldusväärselt kindlaks määrata PRIA-l endal.
Riigikohtu esimees Villu Kõve nimetas kohtu uueks direktoriks Üllar Kaljumäe, kes asub ametisse 1. jaanuaril 2021.
Riigikohus selgitas, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kuuluvad parteide esindajad kaitsevad seal neid määranud poliitiliste jõudude huve. Seetõttu tohivad nad osaleda oma erakonda puudutavate ERJK otsuste langetamisel ka juhul, kui on partei igapäevase tegevusega lähedalt seotud.
Äsja valminud Riigikohtu analüüs näitab, et viimastel aastatel on kasvanud rahuldatud mittevaralise kahju nõuete osakaal tsiviilasjades. Kokku uuriti sada kohtulahendit aastatest 2018–2019, mis puudutasid näiteks tervishoiuteenuste kvaliteeti ja töölepinguvaidlusi, aga ka libedaga kukkumisel saadud vigastusi, solvavaid kommentaare ning väärinfo levitamist.
Äsja valminud analüüsis käsitleti mittevaralise kahju hüvitamist Eesti kohtutes aastail 2018–2019 lahendatud tsiviilasjades. Need juhtumid puudutasid muu hulgas töölepinguvaidlusi, tervisekahju tekitamist ja isikuõiguste rikkumisi.
