Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus võtab tööle õigusteabe- ja koolitusosakonna spetsialisti, kelle põhiülesanne on toetada kohtunike ja kohtuteenistujate koolituste korraldamist, abistada koolitusnõunikke ning pidada koolitusega seotud andmebaase. Kandideerimistähtaeg on 30. märts.
Riigikohtu üldkogu avaldas teisipäeval otsuse, millel on oluline roll Eesti põhiseaduse ja Euroopa Liidu õiguse vahekorra selgitamisel ning puuetega inimeste võrdse kohtlemise tagamisel.
Riigikohus jättis esmaspäeval, 14. märtsil rahuldamata AS-i Eesti Post kaebuse, mille eesmärk oli kohustada Konkurentsiametit jätkama järelevalvet AS-i Express Post hinnapoliitika üle.
Venemaa Föderatsiooni Konstitutsioonikohus lahkus Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi (CECC) liikmete seast enne, kui organisatsioon jõudis otsustada, kas nad tuleks Ukraina sõjalise ründamise taunimata jätmise tõttu välja arvata.
10.–11. märtsil võõrustab Riigikohus Tallinnas seminari „Conflicts of Norms/Multi-level protection in the Application of Fundamental Rights“.
Riigikohus saatis kolmapäeval, 2. märtsil Ukraina kolleegidele toetusavalduse, väljendades oma igakülgset toetust ning avaldades lootust, et agressioon saab kiire lõpu ning Ukrainal õnnestub õige pea taastada põhiseaduslik kord.
Riigikohus jättis neljapäeval, 3. märtsil muutmata ringkonnakohtu otsuse, millega Saaremaal ohvriterohke avarii põhjustanud Andres Reinart mõisteti süüdi liikluskuriteos, mitte mõrvas.
Riigikohus asus seisukohale, et kui kaebaja soovib saada haldusasjast võrsunud vaidluse puhul riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks, siis tuleb tal esitada taotlus haldus-, mitte maakohtule.
Riigikohus selgitas kolmapäeval avaldatud otsuses, et kahjunõude aegumistähtaeg ei saa alata hetkest, mil kahju tekitamisest sai teada kannatanuks oleva juriidilise isiku juhatuse liige, kui ta osales ise kahju põhjustamises.
Riigikohus selgitas mahepõllumajanduse jätkamise toetuse üle peetud vaidluses, et taotleja ei pea tingimata olema toetusalusel rohumaal karjatatavate loomade omanik, kuid ta peab olema loomapidaja ehk nende loomade eest ise hoolitsema.
