Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Homme, 14. veebruaril toimub Kumu kunstimuuseumis üheksateistkümnes kohtunike iga-aastane täiskogu, mis seab seekord keskmesse digitaalsed lahendused kohtumenetluses. Täiskogu küsib muu hulgas, mil määral saab õigust mõista tehisintellekti abiga.
Ülevaade käsitleb 2019. aastal Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses läbivaadatud kohtuasju. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati möödunud aastal läbi 45 kohtuasja.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et igasugust praalivat väljaütlemist või tegu ei saa tõlgendada ähvardamisena karistusseadustiku mõttes ning ähvardus peab tunduma üldjuhul reaalne ja veenev ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult kavatsus ähvardus ka täide viia, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist Riigikohtus haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades 2019. aasta septembri algusest kuni detsembri lõpuni.
Justiitsminister kuulutas 24. jaanuaril 2020 välja konkursi ühele Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikukohale.
Riigikohtu 100. aastapäeva pidulikul koosviibimisel Tartu raekojas autasustati kaasuskonkursi parimate tööde autoreid ja nende juhendajaid. Tänavune kaasuskonkurss oli pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevale.
14. jaanuaril 1920 kogunes Tartu raekojas esimesele avalikule istungile Riigikohtu esimene koosseis – nii tähistab tänane päev Eesti kõrgeima õigusemõistmise 100. sünnipäeva.
Riigikohtu esimees kuulutas välja avaliku konkursi 1. septembrist 2020 Riigikohtu tsiviilkolleegiumis vabaneva riigikohtuniku ametikoha täitmiseks.
Homme, 14. jaanuaril tähistab Riigikohus 100. sünnipäeva – just sel päeval 100 aastat tagasi toimus Tartu raekojas Riigikohtu esimene avalik istung.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas otsuses, et selle aasta veebruaris jõustunud seadusemuudatusega laienes kriminaalasjades kannatanu kassatsiooniõigus. See tähendab, et lisaks tsiviilhagile on kannatanul õigus vaidlustada Riigikohtus ka süüküsimust ja mõistetud karistust.
