Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus leidis, et kohalikel valimistel kandideerijate tegeliku elukoha ja rahvastikuregistri andmete kokkulangemist tuleb kontrollida, kuid seda peab tegema kohalik omavalitsus, mitte valimiskomisjon.
Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel.
Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et turumanipulatsioonina on karistatav üksnes tegevus, mis finantsturgu reaalselt või vähemalt tõenäoliselt mõjutab.
Valminud on ülevaated Riigikohtu praktikast tsiviil-, süüteo- ja haldusasjades perioodil mai kuni august 2021.
Riigikohus ei rahuldanud Riigikogu liikme Kalle Grünthali kaebust presidendivalimiste hääletamiskorra rikkumise kohta. Hääletustulemuse kindlakstegemist puudutanud osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata.
Hiljuti sai valmis ülevaade Riigikohtu praktikast korteriomandi ja korteriühistu asjades alates 2018. aasta algusest.
President Kersti Kaljulaid nimetas täna ametisse uue kohtuniku Regiina Lebedeva, kes hakkab 1. septembrist lahendama süüteoasju Viru Maakohtus.
Eile avaldatud õigusemõistmise võrdlustabelis „Justice Scoreboard 2021“ asub Eesti kohtusüsteem tõhususes ja menetluste kiiruses jätkuvalt Euroopa Liidu riikide eesotsas.
Riigikohus mõistis õigeks teetöölise Dmitri Doroškevitši, kes tulistas enesekaitseks teda töö ajal rünnanud alkoholijoobes meest.
Riigikohus otsustas, et kuritegude uurimiseks ei või küsida telefoniside andmeid, mida sideettevõtted peavad säilitama, sest Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele.
