Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 

- Eesti vabariigi põhiseadus -

Uudiste arhiiv

Näiteks 27.06.2019
Näiteks 27.06.2019
2. juuni 2011
Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse Pärnu endise linnapea Mart Viisitamme õigeksmõistmises Pärnu spordihalli ehituse ettevalmistamisel teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamises ning saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud süüdistuste osas jäi ringkonnakohtu otsus Viisitamme õigeksmõistmise kohta muutmata.
16. mai 2011
Möödunud nädalal, 12. ja 13. mail toimunud kohtunike foorumil „Ausalt ja avameelselt kohtuvõimust“ kõneldi mitmel puhul ka kohtute seaduse eelnõust ja kohtuhalduse arengutest. Oma seisukohta väljendasid eelnõu osas Riigikogu esimees Ene Ergma, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ja justiitsminister Kristen Michal.
9. mai 2011
Eesti kohtunikud kogunevad 12. ja 13. mail Tartusse kohtunike foorumile, et kõnelda ausalt ja avameelselt kohtuvõimust.  Sealjuures küsitakse lisaks kohtuvõimu seadusest tulenevatele rollidele ka kohtuniku rollide järele – on ta siis mehhaanik või hoopis sotsiaalne insener.
21. aprill 2011

Justiitsminister kuulutas 6. aprillil 2011 Ametlikes Teadaannetes välja konkursi kahele Viru Maakohtu kohtunikukohale.

12. aprill 2011
Riigikohtu üldkogu tunnistas täna põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätte, mis piirab oluliselt eraettevõtete võimalust taotleda ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse esitamiseks riigilõivust täielikku või osalist vabastamist. Samuti tunnistas Riigikohtu üldkogu põhiseadusega vastuolu riigilõivuseaduses sisaldunud põhimõttes, mis nägi ette tsiviilasjas hinnaga üle 10 000 000 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 3% asja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.
31. märts 2011
Riigikohtu üldkogu leidis oma tänases otsuses, et põhiseadus nõuab isikule alusetu vahistamise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist õiglases ulatuses.
31. märts 2011
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis täna rahuldamata MTÜ Eesti Keskerakond kaebused, millega erakond taotles XII Riigikogu liikmete, asendusliikmete ja lisamandaatide nimekirja registreerimise seadusevastaseks tunnistamist ja tühistamist ning hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist.
30. märts 2011
Riigikohtu õigusteabe osakond avaldas hiljuti analüüsi, mille eesmärgiks oli uurida võlaõigusseaduse § 97 kohaldamise praktikat esimese ja teise astme kohtutes ja võrrelda seda Riigikohtu praktikaga. Võlaõigusseadus lubab teatud tingimustel lepinguliste suhete vahekorra muutumisel poolel nõuda ka lepingu muutmist, lepingust taganeda või seda üles öelda.
23. märts 2011
Täna jättis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldamata veel neli valimiskaebust, milles kõigis taotleti kas osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist. Riigikohus saab hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui on tuvastatud rikkumine, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt. Rohkem valimiskaebusi Riigikohtusse laekunud ei ole.
22. märts 2011
Riigikohtu üldkogu tunnistas oma tänase otsusega riigivastutuse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles seadus ei võimalda hüvitada mittevaralist kahju inimesele, kelle suhtes läbiviidud kohtueelne kriminaalmenetlus ületas mõistlikku menetlusaega.

Lehed