Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus otsib täiendust õigusteabe- ja koolitusosakonda ning võtab tähtajalisele kohale teenistusse analüütiku, kes toetaks põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumit menetluses olevate asjade lahendamisel, koostaks põhiseaduslikkuse järelevalve valdkonna ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika analüüse ja ülevaateid ning koguks ja süstematiseeriks Riigikohtu tööks vajalikku õigusteavet.
Ülevaated käsitlevad kohtuasjade lahendamist haldus-, tsiviil- ja kriminaal- ning väärteoasjades selle aasta esimese nelja kuu jooksul.
Veebruaris moodustatud kohtunike eetikanõukogu pidas sel nädalal esimese koosoleku. Nõukogu valis koosolekul esimeheks Tallinna ringkonnakohtuniku Kaire Pikamäe ning pani paika nõukogusse pöördumise korra.
Euroopa Inimõiguse Kohus (EIK) otsustas niinimetatud maadevahetuse kohtuasjas, et kaebajate suhtes toimunud kriminaalmenetluse kestus jäi mõistliku menetlusaja piiridesse. EIK nõustus otsuses seega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendusega, et kaebajate kriminaalasi oli väga keerukas, hõlmates mitmeid süüdistatavaid ning peitkuritegusid, millele oli iseloomulik kõrge konspireerituse tase.
Järgmise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 9.–13. septembril ja suuline osa 14.–18. oktoobril. Kohtunikueksamil osalemiseks tuleb avaldus esitada hiljemalt 9. juuliks.
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ettepanekul nimetas Riigikogu Kai Kullerkupu uueks riigikohtunikuks. Kai Kullerkupp asub riigikohtunikuna ametisse 1. septembril.
Justiitsminister kuulutas 22. mail 2019 välja konkursi ühele Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikukohale.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal on valminud kohtupraktika ülevaade Riigikohtu olulisematest seisukohtadest seoses jälitustoimingutega.
Riigikogu nimetas täna Riigikohtu liikmeks Kaupo Paali, kes alustab Riigikohtu tsiviilkolleegiumis tööd 1. septembril.
Riigikohtu kriminaalkolleegium muutis tänase otsusega seisukohta soodustuskelmusele esitatavatest nõuetest, leides, et pettusliku teo toimepanija ja tegelik kasusaaja ei pea olema üks ja sama isik. Samas otsuses selgitas Riigikohus lisaks, et kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendit saab vaidlustada üksnes kuni süüdistusakti koostamiseni.
