Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtunik Urmas Volens rääkis Äripäevale, kuidas paremini kaitsta tarbijate õigusi ja vältida olukordi, kus võlgnike huvid jäävad kaitseta.
Ringkonnakohus tunnistas eelmise aasta märtsis Hillar Tederi, Mihhail Korbi ja Eesti Keskerakonna mõjuvõimuga kauplemises süüdi. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse Porto Franco kohtuasjas muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi.
20.–21. jaanuaril võõrustab Riigikohus Moldova Ülemkohtu ja Euroopa Nõukogu 15-liikmelist delegatsiooni. Külaliste eesmärk on tutvuda Eesti kohtusüsteemi ülesehituse ja Riigikohtu töökorraldusega.
Riigikohus selgitas tänases määruses lennureisijate õigusi juhul, kui lennufirma jätab reisija lennust maha, tühistab reisi või lend hilineb rohkem kui kolm tundi.
Riigikohus kinnitas, et Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse alusel saadud ANOM-i sõnumeid saab Eesti kriminaalmenetluses kasutada. Kahes Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas olid ANOM-i sõnumid üheks peamiseks süüstavaks tõendiks narkokuritegudes.
10. jaanuaril toimunud ja Riigikohtu 105. aastapäevale pühendatud kaasuskonkursi tänuaktusel tunnustati paremate õigusteemaliste õpilastööde autoreid ja nende juhendajaid.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas Pärnu Maakohtu algatusel seda, kas põhiseadusega on vastuolus aastaringne kalapüügikeeld Pärnu jõe esimesel kärestikulisel lõigul. Riigikohus leidis, et ministri kehtestatud piirang oli põhiseaduspärane.
Riigikohtu esimees Villu Kõve näeb, et Eesti kohtusüsteem vajaks mitmeti reformimist. „See kõik käib alla, kui sa seda edasi ei arenda,“ ütleb ta.
18. detsembri õhtul korporatsiooni Rotalia Tartu majas toimunud jõulupeol tunnustati tööjuubilare ning anti üle aasta kolleegide ja aasta teo auhinnad.
Riigikohtu üldkogu hindas Tartu Ringkonnakohtu algatusel seda, kas põhiseadusega on vastuolus karistusseadustiku säte, mis näeb alaealise kannatanu vägistamise eest minimaalse karistusena ette kuueaastase vangistuse. Riigikohus leidis, et seadusandja ei väljunud niisugust karistust kehtestades talle põhiseadusega antud otsustusruumi piiridest.
