Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohus selgitab täiendavalt Riigikohtu 21. juuni välismaalaste seadust puudutanud otsust.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) valis eile, 26. juuni hilisõhtul absoluutse häälteenamusega Eesti järgmiseks kohtunikuks Euroopa Inimõiguste Kohtus Peeter Roosma. Peeter Roosma on Riigikohtu kohtunik.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases kohtulahendis, et Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastu võetud raamotsusest lähtudes saab kriminaalmenetluses arvesse võtta liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Liikmesriigi süüdimõistva otsuse tunnustamine ei ole sealjuures vajalik.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas täitemenetluse seadustiku kehtetuks osas, milles see ei anna kohtutäiturile kaalutlusõigust tagatisraha tagastamise üle otsustamisel täitemenetluses.
Riigikohtu üldkogu tunnistas tänase otsusega põhiseadusvastaseks ja kehtetuks välismaalaste seaduse osas, milles see välistab tähtajalise elamisloa andmise Eesti kodaniku samast soost registreeritud elukaaslasele Eestis pereelu elamiseks.
President Kersti Kaljulaid nimetas täna ametisse viis uut esimese astme kohtunikku: Harju Maakohtus alustavad kohtunikena tööd Kadi Kark ja Martin Tuulik, Pärnu Maakohtus Agle Elmik ning Tartu Halduskohtus Reelika Kitsing ja Maria Lõbus.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal valmis kaks uut kohtupraktika analüüsi, millest üks käsitleb juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikute ärikeeldu ning teine ettevõtlus- ja tegutsemiskeeldu kohtupraktikas aastatel 2014–2019.
Homme, 19. juunil kell 11 algab Riigikohtu halduskolleegiumi avalik istung, et arutada Lääne-Nigula valla kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsusele, mis kohustas valda uuesti kaaluma OÜ Kekkilä Eesti taotletud kaevandamisloa kooskõlastamist.
Riigikohtu halduskolleegium otsustas, et Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lõpetas Edelaraudtee AS-iga 2009. aastal sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise lepingu alates 2014. aasta 1. jaanuarist õiguspäraselt. Riigikohtu hinnangul toetas lepingu ühepoolset ennetähtaegset lõpetamist oluline avalik huvi võtta vananenud reisirongide asemel kasutusele uued rongid.
Riigikohtu üldkogu otsustas, et vangistusseaduses sätestatud pikaajalise kokkusaamise absoluutne keeld vahistatule on põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab ülemäära palju põhiseaduslikku õigust perekonnaelu puutumatusele. Riigikohus tunnistas otsusega pikaajalise kokkusaamise täieliku keelu eelvangistuses kehtetuks.
