Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Kevadise kohtunikueksami kirjalik osa toimub 4.-8. märtsil 2019 ja suuline osa 8.-12. aprillil 2019. Eksamil osalemiseks tuleb dokumendid esitada hiljemalt 4. jaanuariks.
Riigikohus selgitas tänases kohtulahendis kohaliku omavalitsuse kohustusi ohutuse tagamisel ja ohukahtluse kõrvaldamisel ehitusjärelevalves.
Riigikogu vabastas tänase otsusega alates 1. septembrist 2019 ametist kaks riigikohtunikku – Malle Seppiku ja Eerik Kergandbergi. Mõlemad riigikohtunikud palusid endi ametist vabastamist seoses pensionile jäämisega.
Täna, 4. detsembril nimetas parlament riigikohtunikuks Velmar Breti, kes asub Riigikohtu kriminaalkolleegiumis tööle 1. veebruaril 2019.
Endine riigisekretär Heiki Loot on alates tänasest Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik.
Riigikohus piiritles tänases lahendis seksuaalset ahistamist vägistamisest ja muudest sugulise iseloomuga tegudest, tühistades maa- ja ringkonnakohtu otsuse kohtuasjas, mille süüdistuse kohaselt hõõrus süüdistatav hetkeliselt või lühema aja vältel oma jalaga laste jala säärepiirkonda ja ühel korral asetas korduvalt, kuid hetkeliselt ka oma käe lapse reiele ja põlvele. Maa- ja ringkonnakohus mõistsid mehe kirjeldatud tegude eest süüdi vägistamise (KarS § 141) ja suguühtega võrdsustatud sugulise iseloomuga teo (KarS § 145) paragrahvi alusel.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis tänase otsusega rahuldamata õiguskantsleri taotluse tunnistada kehtetuks Tallinna jäätmehoolduseeskirja sätted.
Täna ja homme toimub Tallinnas Euroopa kõrgemate halduskohtute ümarlaud, mille keskseks teemaks on õiglane kohtumenetlus. Kohtumisest võtavad osa 25 Euroopa riigi kohtunikud.
Riigikohus lahendas Andmekaitse Inspektsiooni ja Tartu Vallavalitsuse vahelist vaidlust küsimuse üle, kas kohalik omavalitsus peab lisaks ametnikele ka töötajate töötasuga seotud andmed teabenõude saamisel isikustatud kujul väljastama.
Riigikohus ei rahuldanud MTÜ Emajõe Kaitseks kaebust, kuna seadus ei võimalda riigi eriplaneeringu algatamise otsuseid vaidlustada. Riigikohus selgitas, et kavandatava ehitise asukoha suhtes on võimalik ettepanekuid teha planeerimismenetluse käigus ning kui selliseid ettepanekuid ei arvestata, on kohtulikult kontrollitavad hilisemad otsused.
