Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas tänases lahendis, et isiku saab enne karistuse lõplikku ärakandmist ennetähtaegselt vabastada vaid juhul, kui on alust eeldada, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt. Samuti juhtis riigikohus tähelepanu sotsiaalprogrammide võimalikule õiguskuulekust tõstvale mõjule isikute puhul, kelle süüteo toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi tarbimise risk.
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas tänase otsusega võlaõigusseaduse rakendamist olukorras, kus töövõtja valduses hävib või kahjustub kliendi ese. Riigikohtu sõnul peab töövõtja tagama temale antud tellija asjade säilimise ja vältima nende kahjustumist kuni töö valmimiseni, töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni.
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus kassatsiooni korras läbi vaadatud ringkonnakohtu otsusega tühistada ühe isiku süüdimõistmine kuritegeliku ühenduse juhtimises ja kolme isiku süüdimõistmine sinna kuulumises. Riigikohus nõustus ringkonnakohtu otsusega, põhjendades, et maakohus oli süüdimõistva otsuse tegemisel tõlgendanud kuritegeliku ühenduse mõistet ekslikult. Riigikohus selgitas tänases otsuses kuritegeliku ühenduse mõistet ja selle erisust grupist.
Riigikohtu halduskolleegium tunnistas tänase otsusega õigusvastaseks Pärnu linnavalitsuse antud tootmishoone ehitusloa ning tühistas hoone kasutusloa. Riigikohtu hinnangul ei kaasanud Pärnu linnavalitsus tootmishoone naabreid loa andmise otsustamisse ning ei arvestanud seega kõigi osapoolte huvidega.
Riigikohtu esimees kuulutas välja avaliku konkursi kolmele riigikohtuniku ametikohale tsiviilkolleegiumis.
Riigikogu vabastas tänase otsusega alates 1. detsembrist ametist riigikohtuniku Jaak Luige.
Äsja valinud kohtupraktika analüüs kajastab riigikohtu esimehe kriminaal- ja väärteoasjades tehtud kohtualluvuse määruste praktikat 2012. aasta jaanuarist 2018. aasta detsembrini. Ülevaade vaatleb riigikohtu esimehe olulisimaid seisukohti kohtualluvuse määramisel enim esile kerkinud probleemide osas.
Riigikohtu halduskolleegium tühistas tänase otsusega Politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2017. aasta 6. juulil tehtud otsuse, milles PPA tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas sissesõidukeelu 1983. aastast Eestis elavale korduvalt karistatud Venemaa Föderatsiooni kodanikule. Samas jättis riigikohus muutmata PPA otsuse tunnistada kehtetuks sama isiku pikaajalise elaniku elamisluba. Tänase otsuse tulemusel peab PPA kaebaja taotlusel hindama, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba.
Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas tänase otsusega Tallinna ringkonnakohtu 2018. aasta 21. augusti süüdimõistva otsuse, mille järgi vägistas mees 8-aastase lapse ja pani toime sugulise iseloomuga teo täisealise raske vaimse alaarenguga kannatanu suhtes. Varem oli maakohus süüdistatava nendes tegudes tõendamatuse tõttu õigeks mõistnud. Riigikohtu arvates ei hinnanud ringkonnakohus kriminaalasja arutades tõendeid igakülgselt ja saatis seetõttu asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus.
Reedel toimunud kohtunike täiskogu otsustas muuta 2004. aastal vastu võetud kohtunike eetikakoodeksit, luues muu hulgas kohtunikkonna sisese eetikanõukogu. Eetikanõukogu on nõuandev kogu, kuhu kohtunikud saavad pöörduda igapäevaelus ja -töös tekkivate eetiliste dilemmade puhul.
