Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
Riigikohtu halduskolleegium selgitas tänases otsuses, et kohalik omavalitsus ei või jätta ühiskanalisatsiooni ehitamata pelgalt rahanappusele viidates. Kanalisatsiooni võib jätta ehitamata siis, kui kulud oleks põhjendamatult suured võrreldes kasuga, mida saaks kanalisatsiooni ehitamisest keskkond. Asetades omavalitsustele ambitsioonikaid keskkonnaalaseid kohustusi, peab riik tagama, et omavalitsustel oleks ka piisavalt raha nende kohustuste täitmiseks.
Esimest korda elektroonilises vormis ilmunud kohtute aastaraamat uurib muu hulgas, kuhu on Eesti kohtute infotehnoloogiline areng jõudnud, millised on sellega seoses kohtunike mured ja rõõmud ning milline võiks olla tuleviku õigusemõistmine üha digitaalsemas maailmas.
Riigikohtu kriminaalkolleegium võttis tänases otsuses seisukoha, et ehkki üldjuhul ei saa isikut süüdi tunnistada vaid ühele kaudsele tõendile tuginedes, on sellest reeglist võimalikud erandid. Olukorras, kus inimese organismis leitakse narkootilise aine jäljed ja puuduvad mis tahes usutavad viited võimalusele, et see võis sattuda sinna muul viisil kui inimese enda teadliku tarvitamise tagajärjel, võib tõsikindlalt järeldada, et inimene on narkootilist ainet tarvitanud.
Justiitsminister kuulutas täna välja konkursi ühele Harju Maakohtu, ühele Pärnu Maakohtu, ühele Viru Maakohtu ja kolmele Tartu Maakohtu kohtuniku kohale.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätte, mis näeb ette kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste lõppemise, kui ta töötab sama omavalitsuse ametiasutuses töölepingu alusel. Sätte eesmärki vältida huvide konflikti on võimalik saavutada ka volikogu liikme volituste ajutise peatamisega. Nii piirataks inimese õigust täita volikogu liikme kohustusi vähem kui volituste lõpetamisel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium asus tänases lahendis seisukohale, et pärast kriminaalmenetluse lõppu saab avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse või arhiiviseaduse alusel taotleda juurdepääsu kriminaalasja kohtutoimikule ka juhul, kui kriminaalasja arutati kinnisel kohtuistungil.
Riigikohtu kriminaalkolleegium juhtis tähelepanu sellele, et maakohtus peavad samad kohtukoosseisu liikmed üldjuhul arutama kriminaalasja algusest lõpuni. Kohtukoosseisu ühe liikme väljalangemisel tuleb kriminaalasja arutamist alustada algusest peale, välja arvatud siis, kui kohtuliku arutamise ajal maakohtus on istungisaalis viibinud varukohtunik või varurahvakohtunik.
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonnal valmis ülevaade, mis vaatleb Riigikohtu praktikat psüühikahäirega isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta.
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas, et grupi liikmed saab narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil süüdi tunnistada üksnes siis, kui iga grupi liige taotles kuriteost kasu seaduses sätestatud suure varalise kasu piirmäära ületavas summas. Samas märkis Riigikohus, et raskem karistus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest ei peaks olenema mitte taotletud varalise kasu suurusest, vaid käideldud aine kogusest.
Riigikohtu esimees Villu Kõve toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi uue liikme kandidaadina vandeadvokaat Urmas Volensit.
