Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus
on sätestatud kohtute seaduses. 
Peasakid
Uudiste arhiiv
11. mai 2010
Riigikohtus käisid 10. mail visiidil Sri Lanka Ülemkohtu kohtunik Jagath Balapatabendi, apellatsioonikohtu esimees Sathya Hettige, riigi suursaadik T.E. Ranjith Pemsiri Jayasooriya. Neid saatis dr Kaido Kotkas, Sri Lanka aukonsul Eestis.
10. mai 2010
Riigikohus korraldab 10-11. maini Tartus rahvusvahelise küberkuritegevuse ja elektrooniliste tõendite teemalise koolituse, kus lektoritena osalevad eksperdid Saksamaalt ja Hispaaniast.
6. mai 2010
Saksamaa Saksi-Anhalti liidumaa Maapäeva 11-liikmeline esindus külastas Riigikohut 6. mail.
5. mai 2010
Riigikohtunik ja kaks ametiaega Euroopa Nõukogu Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) president olnud Julia Laffranque andis Türgi ajalehele intervjuu seoses sealse kohtute nõukoja ümberkujundamisega.
28. aprill 2010
27. aprillil käis Riigikohtus visiidil Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) esindus.
27. aprill 2010
Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis oma tänases otsuses, et maakohus lõpetas õigesti J. Mutli suhtes väärteomenetluse seoses väärteo aegumisega.
27. aprill 2010
Riigikohus nõustus alama astme kohtutega, et Tallinna linnal oli õigus riigihanke leping AS-iga Ühisteenused ühepoolselt lõppenuks lugeda, kuid jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
19. aprill 2010
Välisministeerium algatab vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. juunil 2010 jõustuva artikli 26 lõikele 4, konventsiooni artikli 21 lõikele 1 ja välissuhtlemisseaduse § 9 lõikele 9 avaliku konkursi
22. märts 2010
Käesoleval kuul peeti Tallinnas kohtute haldamise nõukoja ümmarguse numbriga, 50. istung. Kohtute haldamise nõukoda on euroopalik kohtusüsteemi juhtimiseks kokku kutsutud kogu, mis loodi Eestis 2002. aasta suvel jõustunud kohtute seadusega.
16. märts 2010
Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks selliste seaduste puudumise, mis eristaksid omavalitsustele riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast.
